Haldusreformist ja nilma irooniata.
Laar ja tema ajalookontseptsioon rajaneb mitte arengul, vaid vägivallal. Kui kulakuid pole vaja - Siberisse. Kui kolhoose pole vaja - laiali saata. Kui subsiidiume pole maale vaja - ära keelata. Kui töötlejad teha Kalevipoja tõust, siis teised aplaagrisse.
Paneme siia juurde partnerid - VALI KORD! Tähenduses: strogi rezhim. Samm paremale, samm vasakule loetakse põgenemiseks ja konvoi tulistab ilma hoiatamata...

Lennart Meri rääkis Eesti territoriaaljaotusest luksuva vaimustusega, sest midagi muud taolist oma püsivuselt pole Euroopas olemas. Ugandi, Rävala, Sakala. Järva... Ikka ja jälle on piirid tulnud sinna, kus on nende õige koht.

Lühidalt: tundmatu nimega regionaalminister tavatseb jõuga purustada Eesti Vabariigi, mille aluseks on inimesed ja maakonnad. Rõhutan: seal, kus see toimib vabatahtlikult on asi õige, aga selleks polnud mingit vajadust ei rahvaliitlasest ministrit välja vahetada ega võimlemise õpetajat Antslast Tallinnasse tuua.

Eesti elu ja kaitsevõime alus on tema territoriaalne jaotus ja üks vene geostrateegilisi eesmärke on selle lõhkumine. Ja rulliga inimestest üle sõitmine. Seda enam, et majanduslik efekt ???!!! on asjas kaheldav.

Lühiduse mõttes: käsuline reform on rahvusvastaesna loll ja russofiilne. Olgu.

Aga mingid isiklikud huvid peaksid ju olema. Oletan (sest ma ei tea):

a) maa militariseerimine (mis pole paha, kui arvestada Kubaani kasakate kogemusi),
b) maa allutamine ametnikele (nagu oli rajoonikomitee agro-osakonnad);
c) allutusest edasi suvalised maa-maksud (nn. toitlustusmaks ehk sõjakommunism);
d demokraatia ära viimine eestlastelt Tallinna;
e) Eesti nagu ta on, sujuv kaotamine

Kõik Isamaa liikmed, kelledest osa on minu sõbrad, on AUSAD inimesed. Aga ülalkirjeldatud süsteemis NII KURADI palju ahvatlusi, nagu oli Pätsil Gazpromis ja Laidoneril Orlovi täkkudes.

Markko, Mata Hari ja Aadu Rebu saladuste jälil

Tegelikult on meie daamidel õigus meeste üle irivitada: luurekaid mängivad poisikesed, kel habe juba kasvab aga lapsevaim - mitte üks raas. Kui Simm on reetur, tuleb ta maha lasta. Kui Marko on naljavend, siis tuleb tema autorinimeks võtta Aadu Rebu (Oskar Lutsu järgi või Mata Hari (kes Mihkel Muti teada nõukogude bussijaamas õllesaalis viina õllega pooleks müüs ja teadis, et venelased on juba reidil.)
Lühidalt: kas te panite tähele, et Simmi uurimislugu (mis on tipp-salajane, tõeliselt veremaiguline, paljude riikide jaoks üliohtlik) arutas Riigikogu väliskomisjon! Lühidalt: mida teavad kolm, seda teab ka siga (SS standartenführer Müller).
Väliskomisjonil polnud selle teemaga miskit pistmist ja kui ma usun, et Jaanus Rahumäge, Kalev Kallot ja Jüri Tamme arreteeritavatest Falck'i, NKVD või Gestapo meestest saab suur hulk lamama sinnasamma, kus nad silmes mingit valgust nägid, siis kardan, kogu väliskomisjon in corpore lamab seal kõik need 10 minutit, mil kiirabi hordid kohale jõuavad. Ja pärast seda reanimatsioonis - kaua-kaua.

Mul oleks tulnud alla kirjutada 4 või 5 lehele selle kohta, et ma hoian riigisaladust. Ja kõigil korral olen ma keeldunud, sest mulle ei meeldi valu ja roostes hambatangidega suu puhtaks tegemine. Ma olen tundnud vastutust saladuse eest! Mida taevast aga mõtlesid väliskomisjoni liikmed, kellel Simmi asjast pole vaja teada mitte midagi. Millest nad ei taipagi midagi. (Aga kohvingus laterdada annab!) Aga jah, punktikene ajalehte sai ja pinn-pinn KaPo meeste niigi pingul närvide peal kah.

Väliskomisjonil on Simmi asjaga sama palju tegemist kui maaelu omal (ikkagi maadevahetused, kuidas siis ikka!).

Sellepärast teen järgmised ettepanekud:

1. Luure, vastuluure ja muude kahtlaste asjadega tegelevad ainult need riigikogu saadikud, kelle otsestesse ülesannetesse see kuulub.

2. Saadikud, kes topivad oma nina sinna, kus auku ees ei ole siirdatakse kasulikule tööle: RK peldikute, põrandate, prügikorvide puhastamine, kuid üksnes sel ajal, mill täiskogu koos istub. Rinnale riputatakse silt: "Mina püüdsin riigisaladusele ligi pääseda selleks, et nalja saaks. Nüüd siis vaadake nalja!"

Markko-Hremanni luuremängud.

CV

Sünniaeg ja -koht
27.06.1952 Tartu

Perekonnaseis
Vallaline

Erakondlik kuuluvus, valimisringkond
Eesti Reformierakond 1994–
Jõgeva- ja Tartumaa valimisringkond

Haridus
NSVL Teaduste Akadeemia Riigi ja Õiguse Instituut, õigusteaduste doktor 1987
Üleliiduline Õigusinstituut (Moskva), teaduste kandidaat (PhD) 1979
Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 1975 (cum laude)
M. Härma nim Tartu 2. Keskkool 1970

Töökohad
X Riigikogu 2005-
Kennan Institute (Washington, USA), Woodrow Wilson Center´i avaliku poliitika teadur 2004–2005
Eraülikooli Nord õigusteaduskonna prorektor 2001–; dekaan 1999–2001
VIII Riigikogu 1995–1999
Kelloggi Rahvusvaheliste Uuringute Instituudi teadur ja õigusteaduse professor 1992–2000
Notre Dame'i Ülikooli õppejõud 1990-2000
ENSV Teaduste Akadeemia Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituudi õiguse osakonna direktor 1988–1989
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna prodekaan 1986–1988, filosoofiateaduse aspirant ja abiprofessor 1984–1986, vanemlektor, rektori abi ja juriidiline nõunik 1978–1984, filosoofialektor 1975–1978

Osavõtt esinduskogudest
X Riigikogu 2005–
VIII Riigikogu 1995–1999
NSVL Ülemnõukogu 1991
NSV Liidu rahvasaadik 1989
NSVL Ülemnõukogu 1978–1984

Kuuluvus ühendustesse
Eesti Semiootika Seltsi liige 2010-
Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi aseesimees
Endiste Nõukogude Vabariikide Uuringute Keskuse (USA) juhatus
Eesti Maksumaksjate Liit
Eesti Advokatuur
Föderalistide Ühing (USA)
Ameerika Ülikooliprofessorite Ühendus
Rotary International
Eesti Kodanikehariduse Keskuse juhatus

Keelteoskus
Vene ja inglise keel

Ajakirjandustegevus
Artikleid Eesti ja rahvusvahelises ajakirjanduses filosoofilise epistemoloogia ja loogika, õigustunnetuse- ja tõlgenduse teooria, õigusteooria, rahvusvahelise õiguse, kodanikuõiguse, õigusajaloo, anglo-ameerika õigusfilosoofia ning loomuõiguse teemal
13.05.05

Curriculum Vitae, Prof Igor Gräzin

Biographical

Born in 1952, in Tartu, Estonia. Citizen of Estonia, resident of Estonia, USA and Australia.

Current Professional Affiliations

Member of Estonian National Parliament, Committee of Economic Affairs

Member of the Board of EBC (Estonian Broadcasting Corporation)

Attorney at Law (Bachmann and Partners)

Documentary Scenarist (Eesti Kultuurfilm LLC)

Professor and Chair of Private Law, Academy Nord

Senior Fellow of International Association of Strategic Studies (Alexandria, Virginia)

Senior Associate, FDI think tank (Perth, Western Australia)

Academic Biography

1988 – Professor of Law and Jurisprudence, University of Tartu

1987 – awarded the degree of Doctor of Sciences in Law and Legal Theory (Moscow)

1984 – Docent of Philosophy, Economics and Law

1979 – awarded PhD (Candidate of Sciences) in Law and legal Sciences (Moscow)

1975 – graduated from University of Tartu Law School, summa cum laude

1970 – graduated from MHG (Miina Härma Gymnasium), with diploma honoris

Former Professional Associations (selected listing)

2005 – Visiting professor of Roman and European Law, University of Adelaide

2004-2005 – senior public policy scholar, Kennan Institute, Woodrow Wilson Center

1999-2003 – senior legal advisor to the President of Estonian National Parliament

1999-present – Dean, Vice President of Academy Nord

1999 – Council to the Ministry of Foreign Affairs (accession to the EU)

1995-1999 – Member of Estonian National Parliament

1994-2001 – adjunct fellow, Herman Kahn Center, Hudson Institute

1992-1997 – special advisor (NATO and security issues) to the President of Estonia

1990-2000 – professor, senior professional specialist, program director at Law School, Mendoza College of Business, Kellogg Institute and London program at University of Notre Dame, Indiana

1990-1992 – Paul Schierl/Fort Howard Corporation Distinguished Professor of legal Ethics, Notre Dame Law School

1989-1991 – Member of the Supreme Soviet, USSR; Pepole’äs deputy of the USSR

Including memberships in “Gorbachev Commission” (on drafting the new Constitution); “Yakovlev Special Commission” (House select commission on Molotov-Ribbentrop Pact), Commission on Constitutional Oversight (“Kerimov Jury”) and others.

1988-1989 – Director of the Law Department of the Institute of Philosophy, Sociology and Law, Academy of Sciences of Estonia

1975-1988 – lecturer, senior lecturer, docent, senior research fellow, professor, Associate Dean, Head of the Chair, editor-in-chief etc – at University of Tartu Law School and in the Department of Philosophy

Subjects Taught (selected listing):

International Business Law and Transactions

International Law

Roman Law and European Legal System

EU

EU Business Law

Philosophy of Law

Jurisprudence

Theory of Law

Law and Literature

Economics of Law and Legal Actions

Economics of Market Transitions

Economics of Property Law

Comparative Constitutional Law

Introduction to the Post-Communist Markets

New Markets’ Entries

Policies of Macroeconomics

Aaviksoo prioriteetsed reservid

Ühesõnaga: kaitsekulutuste arvelt on patt raha kokku hoida. Arvan, et meie vastaste hinnang - tegemist on maailma kõige ohtlikema killer-robotite armeega - on mõneti liialdatud...

http://www.fishki.net/comment.php?id=41074

Nõukogude töö. Marko Mihkelsoni variant.

Euroopa-asjanduste komisjoni esimees Riigikogus on otsustanud hakata oma alluvaid ringi vedama mööda Eesti maakondi "tutvustamaks" (loe: agiteerimaks) Euroopa Liidu asjus. Nii massilist ajuloputust, nagu enne referendumit, vaevalt et kokku saada õnnestub, aga natuke ikka...
Omal ajal oli Õigusteaduskonnas õppeaine. Nõukogude töö. Milles arutati seda, kuidas toimib nõukogude (s.t. külanõukogude-, linnanõukogude vms.) töö. Ja kuidas sellest paberi- ja jama-uputusest välja ujuda. Tutvustati reformikavasid (üksvahe arvati, et looma- ja taimekasvatus oleks vaja lahku viia, siis jälle - et kokku). Ainus, mida ei lubatud küsida, oli see, kas neid nõukogusid üldse oleks vaja ja mismoodi paremini saaks.
Tees oli selge: nõukogud olgu ja meie - nende poolt!

Euroopa Liit on muidugi üsna tähtis, aga Eesti mured on mujal. Ja nii tähtis pole ta ammugi mitte, et reaalsete majandusmurede asemel raisata inimeste aega ja tähelepanu Brüsseli ametnike tühjale-tähjale. Varsti tulevad eurovalimised ja sellest peaks piisama. Eestile pole tarvis rangidena kaela Euroopa Liidu probleeme, vaid Eestil on vaja tegeleda täie tõsidusega enda omadega...

Tallinna Suur Sambarahu. Projekt.

Seoses Tauno Kangro ähvardusega hakata taidlema "Kole-Kalevipoja" täissuuruses mudelt, kutsun kõiki Eesti kultuuri- ja rahanduselu osapooli järgmisele kompromissile:
a) Kangro mudelit ei tee;
b) Ristisamba ehitus Vabaduse platsil jääb katki - paremate aegade ja ideedeni;
c) Savisaar lõhub maha kaks toru (ametlikus kõnepruugis - Vabaduse Kell).

Sellega säilib lootus jätta Tallinn mitte ainult kultuuripealinnaks, vaid lihtsalt kultuurseks linnaks. Muide: Vene-Gruusia konfliktist võitis senini ainsana Luzhkov: Moskva linn ütles lahti kahest tellimusest Zurab Tsereteli peitli alt. Ma arvan, et meie monumentaal... noh, ütleme, kunsti peatamiseks piisab rahumeelsematest vahenditest.