neljapäev, 18. september 2008

Curriculum Vitae, Prof Igor Gräzin

Biographical

Born in 1952, in Tartu, Estonia. Citizen of Estonia, resident of Estonia, USA and Australia.

Current Professional Affiliations

Member of Estonian National Parliament, Committee of Economic Affairs

Member of the Board of EBC (Estonian Broadcasting Corporation)

Attorney at Law (Bachmann and Partners)

Documentary Scenarist (Eesti Kultuurfilm LLC)

Professor and Chair of Private Law, Academy Nord

Senior Fellow of International Association of Strategic Studies (Alexandria, Virginia)

Senior Associate, FDI think tank (Perth, Western Australia)

Academic Biography

1988 – Professor of Law and Jurisprudence, University of Tartu

1987 – awarded the degree of Doctor of Sciences in Law and Legal Theory (Moscow)

1984 – Docent of Philosophy, Economics and Law

1979 – awarded PhD (Candidate of Sciences) in Law and legal Sciences (Moscow)

1975 – graduated from University of Tartu Law School, summa cum laude

1970 – graduated from MHG (Miina Härma Gymnasium), with diploma honoris

Former Professional Associations (selected listing)

2005 – Visiting professor of Roman and European Law, University of Adelaide

2004-2005 – senior public policy scholar, Kennan Institute, Woodrow Wilson Center

1999-2003 – senior legal advisor to the President of Estonian National Parliament

1999-present – Dean, Vice President of Academy Nord

1999 – Council to the Ministry of Foreign Affairs (accession to the EU)

1995-1999 – Member of Estonian National Parliament

1994-2001 – adjunct fellow, Herman Kahn Center, Hudson Institute

1992-1997 – special advisor (NATO and security issues) to the President of Estonia

1990-2000 – professor, senior professional specialist, program director at Law School, Mendoza College of Business, Kellogg Institute and London program at University of Notre Dame, Indiana

1990-1992 – Paul Schierl/Fort Howard Corporation Distinguished Professor of legal Ethics, Notre Dame Law School

1989-1991 – Member of the Supreme Soviet, USSR; Pepole’äs deputy of the USSR

Including memberships in “Gorbachev Commission” (on drafting the new Constitution); “Yakovlev Special Commission” (House select commission on Molotov-Ribbentrop Pact), Commission on Constitutional Oversight (“Kerimov Jury”) and others.

1988-1989 – Director of the Law Department of the Institute of Philosophy, Sociology and Law, Academy of Sciences of Estonia

1975-1988 – lecturer, senior lecturer, docent, senior research fellow, professor, Associate Dean, Head of the Chair, editor-in-chief etc – at University of Tartu Law School and in the Department of Philosophy

Subjects Taught (selected listing):

International Business Law and Transactions

International Law

Roman Law and European Legal System

EU

EU Business Law

Philosophy of Law

Jurisprudence

Theory of Law

Law and Literature

Economics of Law and Legal Actions

Economics of Market Transitions

Economics of Property Law

Comparative Constitutional Law

Introduction to the Post-Communist Markets

New Markets’ Entries

Policies of Macroeconomics

kolmapäev, 17. september 2008

Aaviksoo prioriteetsed reservid



Ühesõnaga: kaitsekulutuste arvelt on patt raha kokku hoida. Arvan, et meie vastaste hinnang - tegemist on maailma kõige ohtlikema killer-robotite armeega - on mõneti liialdatud...

http://www.fishki.net/comment.php?id=41074

teisipäev, 16. september 2008

Nõukogude töö. Marko Mihkelsoni variant.

Euroopa-asjanduste komisjoni esimees Riigikogus on otsustanud hakata oma alluvaid ringi vedama mööda Eesti maakondi "tutvustamaks" (loe: agiteerimaks) Euroopa Liidu asjus. Nii massilist ajuloputust, nagu enne referendumit, vaevalt et kokku saada õnnestub, aga natuke ikka...
Omal ajal oli Õigusteaduskonnas õppeaine. Nõukogude töö. Milles arutati seda, kuidas toimib nõukogude (s.t. külanõukogude-, linnanõukogude vms.) töö. Ja kuidas sellest paberi- ja jama-uputusest välja ujuda. Tutvustati reformikavasid (üksvahe arvati, et looma- ja taimekasvatus oleks vaja lahku viia, siis jälle - et kokku). Ainus, mida ei lubatud küsida, oli see, kas neid nõukogusid üldse oleks vaja ja mismoodi paremini saaks.
Tees oli selge: nõukogud olgu ja meie - nende poolt!

Euroopa Liit on muidugi üsna tähtis, aga Eesti mured on mujal. Ja nii tähtis pole ta ammugi mitte, et reaalsete majandusmurede asemel raisata inimeste aega ja tähelepanu Brüsseli ametnike tühjale-tähjale. Varsti tulevad eurovalimised ja sellest peaks piisama. Eestile pole tarvis rangidena kaela Euroopa Liidu probleeme, vaid Eestil on vaja tegeleda täie tõsidusega enda omadega...

kolmapäev, 3. september 2008

Tallinna Suur Sambarahu. Projekt.

Seoses Tauno Kangro ähvardusega hakata taidlema "Kole-Kalevipoja" täissuuruses mudelt, kutsun kõiki Eesti kultuuri- ja rahanduselu osapooli järgmisele kompromissile:
a) Kangro mudelit ei tee;
b) Ristisamba ehitus Vabaduse platsil jääb katki - paremate aegade ja ideedeni;
c) Savisaar lõhub maha kaks toru (ametlikus kõnepruugis - Vabaduse Kell).

Sellega säilib lootus jätta Tallinn mitte ainult kultuuripealinnaks, vaid lihtsalt kultuurseks linnaks. Muide: Vene-Gruusia konfliktist võitis senini ainsana Luzhkov: Moskva linn ütles lahti kahest tellimusest Zurab Tsereteli peitli alt. Ma arvan, et meie monumentaal... noh, ütleme, kunsti peatamiseks piisab rahumeelsematest vahenditest.

kolmapäev, 13. august 2008

Kes vastutab Venemaal? Valatud vere eest.

Venemaa on sooritanud kuriteo rahu vastu (algatades sõja) ja sõjapidamisreeglite vastu (keelates humanitaarabi, teostades piinamisi ja genotsiidi). Need on kriminaalkuriteod ja küsimus on selles: kes vastutab? Loogika järgi peaks Medvedevi koht olema tühjaksjäänud Milosevichi pingil rahvusvahelises inimsusevastaste kuritegude tribunalis...
Aga vaadates Medvedjevi lapilist nägu, krampi ksikuvast alahuult ja hirmunud silmi, pole ma selles päris kindel. Miks mitte oletada, et vene nn. rahuvalvajad (mis irooniline nimetus!), kes on aja jooksul muutunud marodööritsevaks, terroristlikuks ja mistahes inimlikkuse kaotanud bandeks, hakkasid nende terrorialusel territooriumi, ajama ka "oma väikest bisnessi"? Ei maksa unustada, et vene armee traditsioonidesse kuulub lahkumine vallutatud territooriumidelt vaiba-, kulla- ja isegi prill-laudade hunnikutega, nagu nägime me enam kui 10 aasta eest ka Eestis... Marssal Zhukovilt konfiskeeris NKVD üle 8000 meetri lõuendit - marsaal ostus tavaliseks täika kaltsu-meheks.
Medvedjevil kulus ligi 100 tundi tunnistamaks, et käimasolev veresaun Gruusia ja grusiinlaste vastu on sõda ja veel ööpäev hirmuvärinaid tunnistamaks, et ta on otsustanud sõja lõpetada. Seega tunnistas Medvedjev, et ta ei tea toimunu algusest mitte midagi (ja saadik Uspenski ei tea tänini!) ja et alles nüüd hakkab ta millegi eest vastutama. Seega: ehk pole Medvedjev kurjategija, vaid vene armee ja putinliku nkvd-grupeeringu pantvang?
Kui nii, siis seda teravamalt kerkib küsimus: kes on toimunus isiklikult süüdi? Ja seda vajalikum on rahvusvahelise kriminaaltribunali uurimist sellele küsimusele vastamiseks.

Muide: ma pole kunagi kartnud Kremli käsku Eesti-vastase sõja alustamiseks vaid purjus ja nälginud Pihkva dessntväelaste oma-otsust Eestile "ära teha". Täna maitsevad nad rohkem verd Gruusias kui viina kodus... Kõige hullem on see, et Moskva ei näi seda sõjalise pöörde ohtu "a la Russe"... mis on suuresti nende probleem, aga ohtliku naabruse tõttu ka meie oma.

kolmapäev, 23. juuli 2008

Bensiinihind meie teha?

Veidikene - jah. Mul on erakonna kodukal artikkel bensiinihindadest... aga sellele oleks lisaks ka liikuv pilt. Kliki, palun, www.nozzlerage.com ja head vaatamist ja naeratamist!

neljapäev, 3. juuli 2008

Iseseisvuse kallis raasuke

Nous: Eesti iseseisvus laks nagu sauna-aken hetkel, mil me sulandusime Euroopa Liitu ja itkud sellel teemal omavad ajaloolis-emosionaalset tahendust. Ei enam. Aga ometi on seoses Tartu rahuga ules kerkinud iseseisvusest alles jaanud killukesega seoses teema, mis vajab nimetamist ja kus EL meid ei aita.
Nimelt. Kogu Tartu rahu mote m e i l e on iseseivuse tunnistamine Venemaa poolt ja slles osas pole meil karta suurt midagi. Otseselt ju Venemaa meid (esialgu) okupeerida toesti ei kavatse. Aga on kaks kohta, kus EL tulevane valispoliitika meid ei kaitse. Nimelt: (a) merepiir Soome lahes ja Nord Streamiga seotud vene laevastiku tugevnemine, pluss - tohutult kasvav naftareostuse oht; (b) seosed Moskva nashistide ja meie dozoorlaste vahel, mis voivad alati paidida raige poliitilise demarshiga, nagu seda aasta eest aprillis nagime (tanavarahutused, nende toetamine vene ametliku delegatsiooniga, agressioon saatkonna vastu Moskvas).
Nendes kahes punktis: Eesti iseseisvuse tunnistamine seoses eriti kahe valdkonnaga - Soome lahe Nord Stream ja "viies kolonn", vajame me Tartu rahu artiklit II endisel moel.