teisipäev, 30. september 2008

Haldusreformist ja nilma irooniata.
Laar ja tema ajalookontseptsioon rajaneb mitte arengul, vaid vägivallal. Kui kulakuid pole vaja - Siberisse. Kui kolhoose pole vaja - laiali saata. Kui subsiidiume pole maale vaja - ära keelata. Kui töötlejad teha Kalevipoja tõust, siis teised aplaagrisse.
Paneme siia juurde partnerid - VALI KORD! Tähenduses: strogi rezhim. Samm paremale, samm vasakule loetakse põgenemiseks ja konvoi tulistab ilma hoiatamata...

Lennart Meri rääkis Eesti territoriaaljaotusest luksuva vaimustusega, sest midagi muud taolist oma püsivuselt pole Euroopas olemas. Ugandi, Rävala, Sakala. Järva... Ikka ja jälle on piirid tulnud sinna, kus on nende õige koht.

Lühidalt: tundmatu nimega regionaalminister tavatseb jõuga purustada Eesti Vabariigi, mille aluseks on inimesed ja maakonnad. Rõhutan: seal, kus see toimib vabatahtlikult on asi õige, aga selleks polnud mingit vajadust ei rahvaliitlasest ministrit välja vahetada ega võimlemise õpetajat Antslast Tallinnasse tuua.

Eesti elu ja kaitsevõime alus on tema territoriaalne jaotus ja üks vene geostrateegilisi eesmärke on selle lõhkumine. Ja rulliga inimestest üle sõitmine. Seda enam, et majanduslik efekt ???!!! on asjas kaheldav.

Lühiduse mõttes: käsuline reform on rahvusvastaesna loll ja russofiilne. Olgu.

Aga mingid isiklikud huvid peaksid ju olema. Oletan (sest ma ei tea):

a) maa militariseerimine (mis pole paha, kui arvestada Kubaani kasakate kogemusi),
b) maa allutamine ametnikele (nagu oli rajoonikomitee agro-osakonnad);
c) allutusest edasi suvalised maa-maksud (nn. toitlustusmaks ehk sõjakommunism);
d demokraatia ära viimine eestlastelt Tallinna;
e) Eesti nagu ta on, sujuv kaotamine

Kõik Isamaa liikmed, kelledest osa on minu sõbrad, on AUSAD inimesed. Aga ülalkirjeldatud süsteemis NII KURADI palju ahvatlusi, nagu oli Pätsil Gazpromis ja Laidoneril Orlovi täkkudes.

Kommentaare ei ole: