Kolmas nael Põhiseaduse sarka...

löödi täna bravuurikalt Toompeal. Esimesena oli aastate eest alusatnud kasaka-sotniku uljusega Lennart Meri vabastades omatahtsi kindral Kerdi (kellele sõdurid pidid formaalselt edasi alluma) ja nimetades täitsa hopsti ametisse admiral Kõutsi, kes justkui oli nagu uus ametissetulnu. Kahepäisele vene kotkale vastandas Meri kahepäise Eesti sõjaväe... Kuna sõda Venemaaga ei tulnud, siis ei olnud toimunu sealsete eriteenistuste provokatsioon, vaid ikka meie oma - enesetegu.
Põhiseadusel trampis teist korda firma "Falck" aretterides ja füüsiliselt rünnates kahte isikupuutumatusega kaitstud saadikut. Kes, nagu nüüd juba teada, ei teinudki muud, kui küsisid petis-baarmanilt õiget arvet... Aga mitte selles pole asi. Sõjaolukorras tulnuks need kaks "Falck'i" tegelast maha lasta kohapeal nende eneste ohvitseri poolt ja koostada laipade omastele üleandmise akt.
Tegu muutub pikantsemaks seetõttu, et poliitiliselt involveeritud "Falck" jättis 72 tunniks Riigikoguta (milles on 101 liiget!) ajal, mil oli just lahvatanud valitsuskriis.

Ja nüüd siis kolmas kord. Saadikute tasud. Paragrahv 75. Lugege seda veel ja veel ja veel ja veelkord ja andestage, kui tõlkisin selle halvasti. Aga võttes selle lause USA PS XXVII parandusest teadsin ma väga täpselt, mida ma temaga mõtlesin...

Nii toorelt ei rullinud PS-t ei Meri ega "Falck". Ja kuna minu mistahes osalemine selles arutelus tähendab, et ma olen kasvõi osaliselt nõus PS kui sellise mittekehtimise idee , kui sellisega, siis tehke seda pulli, sõbrad, ilma minuta. Minu teadlastaluvusel on piirid. (Doktoritöö oli seaduste tõlgendamise teooriast. Vt raamat "Tekst prava.") Ja taluvuspiirid on ka tekstiautoril ja ka kodanikul.

Aga loodame, et mistahes uus-vapslusel tuleb ükskord siiski mingi sein veel vastu. Või me paneme selle seina neile ette.