Esmaspäev, 27. aprill 2009

Reformierakonna jätkuv vaimu-kasv

Alustan lihtsast faktist: vaatasin oma sooja-arveid ja leidsin järgmised numbrid – eelmise aasta märts – 447 EEK, november – 639 ja detsember – 819. Tegemist on kahetoalise korteriga Mustamäel. Miks hind tõusis? Sellepärast, et Eesti suhtes monopoolne gaasi lõpptarnija – Vene Gazprom, ettevõte, mis kuulub riigile, mida kontrollib Keskerakonna sõsarpartei – Jedinaja Rossija on muutumas ahnemaks ja Eesti suhtes pahatahtlikumaks. Muide - just selle poliitilise seose pärast ongi mul kuidagi raske uskuda näiteks Maarika Tuusi või Vilja Savisaare kõrgetes toonides etendatavaid karjatusi murest lihtsa ja vaese inimese pärast… kui seda muret ikka oleks, siis kokkumängu Venemaaga toasooja hindades ei tohiks ikkagi olla… Siit aga nüüd siis meist – Reformierakonnast.

Reformierakonna vaimseks aluseks on liberaalne demokraatia – ideoloogia, mis on oma tänasel kujul ca 160 aastat vana. Kuna meie jutlustame väga väheseid ja lihtsaid asju, siis pole meie ja aatekaaslaste vaated selle aja jooksul suurt muutunud. Väidame, et inimene on vaba otsustama selle üle, mida ta tahab selle määrani, kui ta ei ahista teist inimest tahtmast seda, mida too tahab. Ja teiseks: saamaks ostja jaoks parimaid kaupu parima hinnaga tuleb alal hoida turu-suhteid, mis panevad tootjad võistlema võimalikult parema teenuse pakkumise nimel.

On kuulda olnud jutte ja tehtud isegi nn. prügikasti-kampaaniat selle kohta, et liberaalne ideoloogia (s.t. Reformierakonna vaim!) oleks nagu vananenud… Vastupidi! Kui seni oli liberalism Eestis paljuski ikkagi teooria, mida oli tuhandeid kordi kinnitanud välismaa- ja ajaloo kogemus, siis nüüd oleks aeg sektandliku usu-koosoleku kombel hõisata: halleluuja! Liberalism, sa oled oma võimu ka meie maal nõdrausulistele kinnitanud! Paremat näidet, kui Eesti kinnisvara-äri hukkaminek, on võimatu leida. Maju ehitati palju, kuhu juhtus ja kuidas juhtus. Majade hinnad olid hullumeelsed. Arenguplaanid olid tehtud inimeste hulgale, mis on suurem Eesti elanikkonnast. Kvaliteet oli… olematu! Ja turg reageeris! Reageeris täpselt nii nagu pidigi! Ja nüüd on, issanda abiga, kõik korras! Majakarpe enam juurde ei klopsita ja ehitusmehed on vabad hakkama tegelema muude, tegelikult vajalike asjadega.

Ehitusfirmad püüdsid turgu ära petta omavaheliste kokkulepetega – noh, et kuipalju me koos ehitamise eest raha küsime ja kuidas me üheskoos tarbijat nöörime. Tubli mõte. Aga tulemus oli see, et vabaturg murdis ikkagi läbi – ehitajate ja kinnisvara-rahva krahh tuli paar aastat hiljem, aga hea uudis oli ka see, et põhja läksid nad omavaheliste lepete abil ka kõik enam-vähem korraga. Kes võitis? Tarbija. Kinnisvarade hinnad on rohust madalamad. Kes endiselt ehitab, ehitab mõistusega. Muide: inimeste säästud täna ei kahane, väidavad vähemalt kahe panga juhid… küllap siis, kui usaldus kinnisvara vastu tagasi tuleb, leidub ka raha selle soetamiseks tänase hinnaga!

Niisiis: turg toimib ja seda – enamuse inimeste jaoks. Teine probleem – mis tarbimisest me räägime, kui inimesed kaotavad töö (sageli endast täiesti mitteolenevatel asjaoludel) ja teenistuse. Mis tootmisest me räägime, kui Eesti ettevõtted (enamuses 4-7 töötajaga) pigistatakse kinni sotsiaalmaksudega (ja et Eesti ettevõtlus kogemata ellu ei jääks, jutustavad opositsiooni-prouad meile seda, kuidas peaks makse tõstma ja kuidas tuleks kasvõi pensione koju kanda näiteks tallinlastele, kes kasutavad Interneti-panga teenuseid… prouadele on võõra raha jagamine – käkitegu.)

Üleskutsed suurendada sotsiaalseid väljamakseid ei sisalda vastust küsimusele: kus võetakse raha ja mismoodi lükatakse majandus veerema. Täna on liberaalsel, reformierakondlikult juhitaval valitsusel võtmeküsimus: kuidas tugevdada ja edendada turu toimet, mis tähendab väärtuslikke töökohti, suuremaid palku, pensione jne. Täna tähendab see eeskätt seda, et tagatakse maksimaalne vabadus ja arenguvõimalus uutele äri-ideedele ja nende teostamisele. Selle ülesande teine pool on: tööd teha soovivate inimeste kiire, odav ja tuleviku-vajadustele vastav ümber- ja täiendkoolitus. Aga tulles tagasi alguse – toasooja hinna manu – ka energiamajanduses teeb hinnad odavamaks vaba turg, aga mitte allumine välisriigi diktaadile, kelle suhe Eestisse pole kiita. Edgar Savisaare idee välja lülitada Tallinnas elekter ja suunata töötud trammi käsitsi lükkama (uued töökohad ju!) on just see, mida Eesti ei vaja kohe üldse mitte!

Esmaspäev, 23. märts 2009

Thank you, Mr Koivisto

All Estonian and Finnish people truly appreciate your loyalty. To so many countries. To not let be insulted. The issue is truly is not about freedom and stuff like that, but it is all about trying to be alive... at any costs. To be a slave alive or a free man dead - what the stupid question. Let us be alive! And let us enjoy all the pleasure the life can bring: sticks, orchirds, grappa after vineyards...
I know many nice Finns and some of them are even politicians. I truly love to be with them in Sauna or a forest ranger's home. But when it comes to policies I have always a feeling that it is better to look over your shoulder, all the time. Imagine and imaginary conflict between Tallinn and Moscow that might be deadly dangerous for us.
QUESTION: on whose side will be Finland? Finnish abmassador was not among the collegaues, who protested when Estonian Embassy's territory was attacked by Russians now almost two years ago (act of aggression according to Vienna Convention!) and Finland did not mind Estonian Ambassador (a lady!) to be attacked physically.

Please: take me correctly: Finns are nice people who fail endemically with their governments. The depressive schock of Winter War and all that followed in Moscow will take generations to pass. (Think about Moses!) Paradox was: we were enslaved, but our soul remained free; Finland remained free but kekkonens-paasikivis-koivistos still sit in many Finns' sub-freudian consciousness.

TO SUM UP. Estonian pleasures (festivals, drinking, some soft porno etc) come for both of us: Finns and Estonians. But when it comes to the security and poolitical issues, then better to look at Swedes, Byelorussians and NATO. And towards the USA, in the first place. Both - Heinz Guderian and Konstantin Meretskov said that Finnish soldier is the best one in the world. But he has a serious problem: somewhere high above him sit those, who carry out the policies called "finlandization".

Kolmapäev, 25. veebruar 2009

Eesti Pank, hiromant Pastelli ja nimekaim Mang

Mis ühendab meie rahalist suur-asutist, Oskar Lutsu "Tagahoovi" tegelast ja tähetarka Igor Mangi? Prognooside täpsus. Kümme aastat Keskpanga posimist sellest, et eesti majanduse eel seisab ärtu soldat, seda aga segab ruutu emand ja lõpuks jääb peale ärtu kuningas - seda oleme Eesti Pangalt kuulnud juba ammu. Ka Igor Mangi jutt võimalikust deflatsioonist, Reilly kõvera maksimeerimisest börsidel ja intressi-turgude kukkumisest on meile tuttav. Ühesõnaga: tulemused on kõgil soolapuhujatel samad, olenemata sellest, kes vaatab kaarte, kes tähti ja kes FT-d.
Ja kui Eesti Pank väidab täna (fikseerime: 26.02.09), et eurole ülemineku kriteerimuid ei muutu, siis tahaks ma minna kaardimoori või posija-eide juurde küsimaks: millal Maatsricht'i kriteeriumid muutuvad? Sest panga väide, et nad (kriteeriumid) seda ei tee, kinnitab raudselt seda, et nad muutuvad.
Jätame tehnika kõrvale ja las rahandusinimesed, kes on maailma rahanduse viinud täielikku kollapsisse, arutavad seda omavahel.
Aga võtame lihtsalt terve mõistusega. Maastricht'i kriteeriumid piiravad eelarve defitsiiti... mis eesmärgil? Kriisi olukorras selleks, et jumala-eest tarbimine ja käive ei suureneks. Inflatsiooni hoitakse all? Selleks, et ära võtta käibest seegi rahakene, mis veel veidi liigub.

Seega MIDA TÄHENDAVAD MAASATRICHT'I KRITEERIUMID TÄNA? Kallerduva majanduse muutumist betoonplaadiks Euroopa majanduse hauakünkal.

Kas kritiseerida kedagi? Eesti Panka ju võiks, aga nemad pole süüdi ja küllap nad teevad täpselt niipalju (prognoose) kui mõistus lubab. Euroopa Komisjoni? Milleks. Kui ka Euroopa Keskpank tunnistab end mittemõistvat üle-euroopalise bilansi kujunemise mehhanismi.
Ei. Ma lihtsalt arvan, et eelarve ja rahanduspoliitika on Eesti "nokiad" slleks, et meie majandus käibiks edukalt ka siis, kui kogu muu maailm käriseb. 1994. aastast saati on meie erakond olnud samadel seisukohtadel ka siis, kui me oleme oleme olnud poliitiliselt raskemas seisus. Ja meil on tõestus, et meil on õigus.
Seniajani, kui me jääme demokraatideks ja liberaalideks tuleb meil teada, et peale meie ei vastuta ei Eesti (ja edasi - isegi Euroopa!) majanduse eest mitte keegi.

Kolmapäev, 18. veebruar 2009

Books published (in Russian and Estonian)

History of Political Thought in Russia (2 volumes) – student manual and text-book, 1987-1989

Politics as Depression and Suicide: Paramedical Anamnesis, 1999

Introduction to Anglo-American Philosophy of Law (1983, republished in 1999)

Introducing chapter to Friedman’s “Capitalism and Freedom”, 1994

“Right Hand” – collection of conservative essays, 1994

Jeremy Bentham, 1990

Law as Text, 1983


Articles published:

Here we omit 47 articles published in Russian and about 20 in other languages that have passed unnoticed or were not available to wider academic public. This includes more than 500 publications on political topics, columns in press etc.

"The EU Constitution, Russia and Common EU Energy Policy", in: "EU Watch", Dec 2007/Jan 2008, issue 9.

Reflections on the Philosophy of Law; Notre Dame Law Review, 1989, v. 63, issue 3; Competing Legal Theories - the Problem for Philosophy of Law (ibidem)

Der Rechtsstaat; Anatomie Eines Totalitarien Systems, Leipzig-Weimar, 1990

Constitutional development in Estonia; Notre Dame Law Review, 1990, v. 65, issue 2

The International Recognition of National Rights: the Baltic States’ Case; Notre Dame Law Review, 1991, v.66, issue 5

On the Influence of Baltic Policy on the Process of Democratization in the USSR – the Ethical Aspect; Lituanus, 1991, v 37, N 2

The Problems of Federalism in the Former Soviet Union: the parallels with Pre-Civil-War America; Journal of legislation, 1991, v.18, N 1

Natural Law as a Form of Legal Studies; American Journal of Jurisprudence, 1992, v.37

The Rule of Law: But of Which Law? Natural Law and Positive Law in Post-Communist Transformations; The John Marshall Law Review, 1993, v.26

A New Old Constitution for Estonia: Genetic Aspects and Parliamentarism versus Presidentialism; Detroit College of Law Journal on International Law and Practice, 1993, v 2, issue 3 -

reprinted in: Legal Reform in Post-Communist Europe, Martinus Nijhoff, 1995

The Collapse and Re-Emergence of Network Within and between republics of the Former Soviet Union (co-authors J.H.Davis, G.D.Patterson); International Assn for Business and Society, 1994 proceedings (Savannah, North Carolina)

Defense Conversion in Estonia (co-authors J.H.Davis, O.Raju); International Assn for business and Society, 1995 proceedings (Vienna, Austria)

reprinted in: Business and Contemporary World, 1996, N 2, V, VII

Russian dangers and European Structures; Hudson Discussion Papers; N.-Y., 1995

The Role of Ideals in Political Change; in “Jurisprudence of Liberty”, Butterworths, 1996

The Civilization of Military Industrial Complex in Post-Cold war World or: Military Industrial Complex as a Socialist Institution; in: Defense Conversion Strategies, Kluwer, 1997, pp. 151-191.

On Russian Business-legal Environment After Yeltsin’s Victory in 1996; in: International and Business Law Annual, May, 1997, v III, pp. 187-196.

Capitalism and Freedom: Post-Communist paraphrase to Friedman (co-author J.H.Davis); in: International Assn for Business and Society 1999 proceedings (Paris, France)

Strategic Challenges of Structural Crisis in Russia; in: The Global Strategic Condition, JSA, 1999

Kafka’s Myth of Law in the Context of the Legal Irrationality, in: “Journal of International Law, Michigan State University, v 8, issue 2, summer 1999

Comrade Robinood Hood: Post-Soviet Macroeconomic Foundation of >Econoimic Criminality in Russia; in: International Trade and Busiuness Law Annual, April 2000, v V

On Essential Traits of Post-.Communist Revolution in Legal Education. Conference of International legal Educators, Florence (Italy), May 2000; AALS

Book review on Rose Brady’s “Kapitalizm. Russia’s Struggle to Free Its Economy”; in: “Global Focus”, v 12, N 1, 2000

Ownership Titles and Their relation to Business Crises in Russia; in “Global Focus”, v 12, N 3, 2000

Estonia: sobre las characteristas esenciales de la revolution post-communista en ios estudios de dererecho; “Revista Juridica de Puerto Rico”, 2001, v 70

From Behind the Velvet Curtain; University Nord Transactions, 2003, N1

Remarks on Ecclesiastic Liberty in Law (Spain and Estonia); (co-author T.Kalmet) in: The Spanish Constitution in the European Constitutional Context, Madrid, 2003

Post-Modern Features of Contemporary legal Education; University Nord Transactions, 2004, v 23

On Myth Considered as a method for Legal Thought; in: Law and critique, 2004, issue 15

Law is Myth; in: International Journal for the Semiotics of Law, 2005, issue 18

Political Will to Keep Private Higher Education Going; in: Private Higher Education in Europe – The Present Condition… (co-author E.Grauberg), Byalostok, 2005, pp. 165-176.

The EU Constitution, Russia and a Common EU Energy Policy; in: EU Watch, issue 9, Dec 2007/Jan 2008


Drafts and Enforced Legal Acts

Declaration on Sovereginity of Estonia

First versions of Constitution of Estonia, 1988-Draft

Laws on guns and substance control; national constitutional supervision over EU legislation.

Property laws, legislation of civil charges for misuse of freedom of press.

Current economic legislation (like excise taxation of fuel, aviation law, certification of industrial equipment etc., etc.)

Business Boards (currently active)


Estonian Broadcasting Corporation - member of the board

Estonian National Library - member of the board

"Hingehooldus", psychiatric clinic - member of the board of directors

"Proceedings. Estonian Parliament", monthly - member of the editorial board.


Business Boards (currently inactive)

City Council Of Tallinn, Chairman of City Legal Commission

Tallinn Water Works (of United Utilities, LLC)

Tallinn Electric Transportation Inc.

Taisto Ltd – private bus transportation company

Regional Ground-transportation Code-sharing inc, Harju District

Projects


Author of scenario of a documentary film "The Burning Borders" (95 minutes), co-authored with Dr J.Aare and Acad E.Lippmaa.

Author of scenario for 15-parts documentary series of TV programs "10 Decisive Years" (totalling 450 minutes), co-authored with Dr J.Aare

Anchor of TV-weekly show: "Double-Speak", co-anchored with A.Riisalu, MP.

Social

Member of Latin and Southern American Academy of Law, Buenos Aires

Charter Member, Estonian reform Party – Liberals

Rotary International

Barrister, Estonian Bar Assn

Neljapäev, 5. veebruar 2009

Toobal näeb halba und

Meedia kallutatuse teemadel võiks Keskerakonna nooruke peasekretär Toobal olla hästi vait ja hästi kaua. Jumal tänantud - Toobal ei võta kedagi ametisse ega vaheta välja. Ja tegelikult Keskerakonna poliitikud on sellele teemal üsna kuss.

ERR on juhatus, kuhu kuulub ka Maarika Tuus, kes on (nagu meie kõik) kohvilauas avaldanud muret ühe või teise vestlussaate võimaliku kallutatuse pärast, aga seda jaburust, mida ajab välja ühiskonnas vabalt ringi liikuda lastav Toobal, pole kuuldud ka opositsioonist. Antud juhul pole jutt arvamusest, vaid liba-uudisest, mille - teksti järgi otsustades - ongi väike Toobal välja mõtelnud ja mida oleks naljakas edastada.

Toobal teadku. Allikmaa kunagine kuulumine Reformierakonda viitab sellele, et paljudel RHN tuleb lahkuda eesotsas minuga, kui endise NLKP ja USA Vabariikliku Partei liikmena. (Viimane on olulisemgi, sest ta on otseselt Keskerakonna ja kommunistliku ideoloogia vsatu.)

Aga lahkumiseks pole põhjust! ERR juhatus valitakse nõukogu poolt, kus Keskerakonnal on sama hääl mis kõigil teistel erakondadel kokku. Isegi opositsiooni ja koalitsiooni vahekorrad on samad.

Toobal on noor inimene ja ei tea seda, kuidas kontoreid juhitakse. "Aktuaalset kaamerat" teeb isesesisev toimetus ja RHN saadete sisu oma koosolekutel ei vae. Nagu öeldud - mõnikord mantlitega seljas küpsiseid kõrbistades. Ja siis, kui ühe või teise saate pärast tuleb kiri, millele me asutusena peame vastama. RHN ja Allikmaa juhivad Rahvusringhäälingut, aga ei tee savisaarlikku propagandat, veel vähem on vastuvõetamatu mistahes valeinfo ja laimu edastamine, mida keskerakonna poolt ikka liigub.

Teisipäev, 14. oktoober 2008

Poliitiline kultuur või nuga selga? Karel Rüütli.

On asju, mida ei tehta. Kui Keskerakonnaga seoses tekkis omaaaegne "lindiskandaal" (mis tagantjärele võttes võis muuta Eesti poliitilisi tulevikke üsnagi oluliselt), siis ei tulnud sellel erakonnal mitte kellelegi pähe hakata seadust oma erakonna pärast ja nimel ümber tegema. Ausus ja au-tunne ei lubanud.
Nüüd aga ilmub välja Rahvaliidu prints-regent sisult ja vormilt mõttetu seaduse ideega, mille taga üks mõte võis siiski olla: käimsaolevas kohtuprotsessis vaidlustada tõendid, mis süüdistuse meelest on olulised (ühe süüdistatava telefonikõnede paar salvestust).
Mis aga piirneb lausa hullumeelsusega on see, et siit kumab läbi Rahvaliidu printsi usk sellesse, et tema endine sheff on tegelikult süüdi ja muud võimalust tema päästmiseks (või uputamiseks? aga sellest hiljem) ei ole, kui seaduse enese muutmine.
Muide, ma tõesti arvan, et Reiljani vastu esitatud tõendid on tühised - mitte vormilt vaid sisult ja ka seda, et just ametit alustanud õiguskantsler nende esitamisel nendele eriti ei mõelnud. Aga see pole ju see!
Kohus otsustab ja Riigikogul pole mitte vähimatki õigust isegi Rüütli enda kõrges isikus kohtule kaela istuda ja sundida hindama tõendit nii, nagu ta ise arvab heaks olevat.
Ühesõnaga: ma usun, et õigus on õigus. Villu on tark ja mõistlik mees. Tal on head ja tublid advokaadid. Meie kohus on enamasti teinud õigust õigesti. Ja pole midagi paremat, kui soovitada: Rüütli sugustest "sõpradest" on parem eemale hoida. Kahjuks on elus ka näilikke sõpru, kelle sõprus on hullem avalikust vaenust.
MUIDE. Kui Rüütlil oleks nende neetud logifailide vastu tõsine huvi, siis leppinuks ta kokku mistahes teise erakonna inimesega, kes vastava eelnõu oleks esitanud. Aga nüüd siis lootkem, et tegemist oli lihtsalt poliitilise labasuse ja mitte Rahvaliidu suurmehele - Reiljanile - kavandatud noahoobiga otse selja sisse.

Teisipäev, 7. oktoober 2008

Kolmas nael Põhiseaduse sarka...

löödi täna bravuurikalt Toompeal. Esimesena oli aastate eest alusatnud kasaka-sotniku uljusega Lennart Meri vabastades omatahtsi kindral Kerdi (kellele sõdurid pidid formaalselt edasi alluma) ja nimetades täitsa hopsti ametisse admiral Kõutsi, kes justkui oli nagu uus ametissetulnu. Kahepäisele vene kotkale vastandas Meri kahepäise Eesti sõjaväe... Kuna sõda Venemaaga ei tulnud, siis ei olnud toimunu sealsete eriteenistuste provokatsioon, vaid ikka meie oma - enesetegu.
Põhiseadusel trampis teist korda firma "Falck" aretterides ja füüsiliselt rünnates kahte isikupuutumatusega kaitstud saadikut. Kes, nagu nüüd juba teada, ei teinudki muud, kui küsisid petis-baarmanilt õiget arvet... Aga mitte selles pole asi. Sõjaolukorras tulnuks need kaks "Falck'i" tegelast maha lasta kohapeal nende eneste ohvitseri poolt ja koostada laipade omastele üleandmise akt.
Tegu muutub pikantsemaks seetõttu, et poliitiliselt involveeritud "Falck" jättis 72 tunniks Riigikoguta (milles on 101 liiget!) ajal, mil oli just lahvatanud valitsuskriis.

Ja nüüd siis kolmas kord. Saadikute tasud. Paragrahv 75. Lugege seda veel ja veel ja veel ja veelkord ja andestage, kui tõlkisin selle halvasti. Aga võttes selle lause USA PS XXVII parandusest teadsin ma väga täpselt, mida ma temaga mõtlesin...

Nii toorelt ei rullinud PS-t ei Meri ega "Falck". Ja kuna minu mistahes osalemine selles arutelus tähendab, et ma olen kasvõi osaliselt nõus PS kui sellise mittekehtimise idee , kui sellisega, siis tehke seda pulli, sõbrad, ilma minuta. Minu teadlastaluvusel on piirid. (Doktoritöö oli seaduste tõlgendamise teooriast. Vt raamat "Tekst prava.") Ja taluvuspiirid on ka tekstiautoril ja ka kodanikul.

Aga loodame, et mistahes uus-vapslusel tuleb ükskord siiski mingi sein veel vastu. Või me paneme selle seina neile ette.