esmaspäev, 27. aprill 2009

Reformierakonna jätkuv vaimu-kasv

Alustan lihtsast faktist: vaatasin oma sooja-arveid ja leidsin järgmised numbrid – eelmise aasta märts – 447 EEK, november – 639 ja detsember – 819. Tegemist on kahetoalise korteriga Mustamäel. Miks hind tõusis? Sellepärast, et Eesti suhtes monopoolne gaasi lõpptarnija – Vene Gazprom, ettevõte, mis kuulub riigile, mida kontrollib Keskerakonna sõsarpartei – Jedinaja Rossija on muutumas ahnemaks ja Eesti suhtes pahatahtlikumaks. Muide - just selle poliitilise seose pärast ongi mul kuidagi raske uskuda näiteks Maarika Tuusi või Vilja Savisaare kõrgetes toonides etendatavaid karjatusi murest lihtsa ja vaese inimese pärast… kui seda muret ikka oleks, siis kokkumängu Venemaaga toasooja hindades ei tohiks ikkagi olla… Siit aga nüüd siis meist – Reformierakonnast.

Reformierakonna vaimseks aluseks on liberaalne demokraatia – ideoloogia, mis on oma tänasel kujul ca 160 aastat vana. Kuna meie jutlustame väga väheseid ja lihtsaid asju, siis pole meie ja aatekaaslaste vaated selle aja jooksul suurt muutunud. Väidame, et inimene on vaba otsustama selle üle, mida ta tahab selle määrani, kui ta ei ahista teist inimest tahtmast seda, mida too tahab. Ja teiseks: saamaks ostja jaoks parimaid kaupu parima hinnaga tuleb alal hoida turu-suhteid, mis panevad tootjad võistlema võimalikult parema teenuse pakkumise nimel.

On kuulda olnud jutte ja tehtud isegi nn. prügikasti-kampaaniat selle kohta, et liberaalne ideoloogia (s.t. Reformierakonna vaim!) oleks nagu vananenud… Vastupidi! Kui seni oli liberalism Eestis paljuski ikkagi teooria, mida oli tuhandeid kordi kinnitanud välismaa- ja ajaloo kogemus, siis nüüd oleks aeg sektandliku usu-koosoleku kombel hõisata: halleluuja! Liberalism, sa oled oma võimu ka meie maal nõdrausulistele kinnitanud! Paremat näidet, kui Eesti kinnisvara-äri hukkaminek, on võimatu leida. Maju ehitati palju, kuhu juhtus ja kuidas juhtus. Majade hinnad olid hullumeelsed. Arenguplaanid olid tehtud inimeste hulgale, mis on suurem Eesti elanikkonnast. Kvaliteet oli… olematu! Ja turg reageeris! Reageeris täpselt nii nagu pidigi! Ja nüüd on, issanda abiga, kõik korras! Majakarpe enam juurde ei klopsita ja ehitusmehed on vabad hakkama tegelema muude, tegelikult vajalike asjadega.

Ehitusfirmad püüdsid turgu ära petta omavaheliste kokkulepetega – noh, et kuipalju me koos ehitamise eest raha küsime ja kuidas me üheskoos tarbijat nöörime. Tubli mõte. Aga tulemus oli see, et vabaturg murdis ikkagi läbi – ehitajate ja kinnisvara-rahva krahh tuli paar aastat hiljem, aga hea uudis oli ka see, et põhja läksid nad omavaheliste lepete abil ka kõik enam-vähem korraga. Kes võitis? Tarbija. Kinnisvarade hinnad on rohust madalamad. Kes endiselt ehitab, ehitab mõistusega. Muide: inimeste säästud täna ei kahane, väidavad vähemalt kahe panga juhid… küllap siis, kui usaldus kinnisvara vastu tagasi tuleb, leidub ka raha selle soetamiseks tänase hinnaga!

Niisiis: turg toimib ja seda – enamuse inimeste jaoks. Teine probleem – mis tarbimisest me räägime, kui inimesed kaotavad töö (sageli endast täiesti mitteolenevatel asjaoludel) ja teenistuse. Mis tootmisest me räägime, kui Eesti ettevõtted (enamuses 4-7 töötajaga) pigistatakse kinni sotsiaalmaksudega (ja et Eesti ettevõtlus kogemata ellu ei jääks, jutustavad opositsiooni-prouad meile seda, kuidas peaks makse tõstma ja kuidas tuleks kasvõi pensione koju kanda näiteks tallinlastele, kes kasutavad Interneti-panga teenuseid… prouadele on võõra raha jagamine – käkitegu.)

Üleskutsed suurendada sotsiaalseid väljamakseid ei sisalda vastust küsimusele: kus võetakse raha ja mismoodi lükatakse majandus veerema. Täna on liberaalsel, reformierakondlikult juhitaval valitsusel võtmeküsimus: kuidas tugevdada ja edendada turu toimet, mis tähendab väärtuslikke töökohti, suuremaid palku, pensione jne. Täna tähendab see eeskätt seda, et tagatakse maksimaalne vabadus ja arenguvõimalus uutele äri-ideedele ja nende teostamisele. Selle ülesande teine pool on: tööd teha soovivate inimeste kiire, odav ja tuleviku-vajadustele vastav ümber- ja täiendkoolitus. Aga tulles tagasi alguse – toasooja hinna manu – ka energiamajanduses teeb hinnad odavamaks vaba turg, aga mitte allumine välisriigi diktaadile, kelle suhe Eestisse pole kiita. Edgar Savisaare idee välja lülitada Tallinnas elekter ja suunata töötud trammi käsitsi lükkama (uued töökohad ju!) on just see, mida Eesti ei vaja kohe üldse mitte!

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Lõik Marxilt turu kaitseks:
All fixed, fast frozen relations, with their train of ancient and venerable prejudices and opinions, are swept away, all new-formed ones become antiquated before they can ossify. All that is solid melts into air, all that is holy is profaned, and man is at last compelled to face with sober senses his real condition of life and his relations with his kind.

The need of a constantly expanding market for its products chases the bourgeoisie over the entire surface of the globe. It must nestle everywhere, settle everywhere, establish connections everywhere.

The bourgeoisie has, through its exploitation of the world market, given a cosmopolitan character to production and consumption in every country. To the great chagrin of reactionaries, it has drawn from under the feet of industry the national ground on which it stood. All old-established national industries have been destroyed or are daily being destroyed. They are dislodged by new industries, whose introduction becomes a life and death question for all civilized nations, by industries that no longer work up indigenous raw material, but raw material drawn from the remotest zones; industries whose products are consumed, not only at home, but in every quarter of the globe. In place of the old wants, satisfied by the production of the country, we find new wants, requiring for their satisfaction the products of distant lands and climes. In place of the old local and national seclusion and self-sufficiency, we have intercourse in every direction, universal inter-dependence of nations. And as in material, so also in intellectual production. The intellectual creations of individual nations become common property. National one-sidedness and narrow-mindedness become more and more impossible, and from the numerous national and local literatures, there arises a world literature.

Toomas ütles ...

Vabandan, et teemast kõrvale kaldun, aga kripeldama jäi TV3 uudistes lp. Härra Gräzini poolt toodud väide, et Riigikogu söökla toit jääb alla ükskõik mis üliõpilasasutuse söökla omale.
Siinkohal soovitan Isand Gräzinil külastada Eesti Mereakadeemia sööklat ning seejärel sama sõnumiga uuesti esineda.
Muidugi ei saa mööda vaadata asjaolust, et EMA kadettidel toitlustus sööklas tasuta on, ent usun, et enamus kadette oleks talutavama toidu nimel nõus ka maksma. Seda enam, et ühiselamus puudub köögi kasutamise võimalus.

Tänan.