esmaspäev, 9. juuni 2008

Poliitika kui rämpskunst? REINSALU teema.

Urmase (Reinsalu) arvates pole väljariputatud poliitilist reklaami endiselt vaja ja mitte kellegi huve selle puudumine ei riivavat. Subjektiivselt saan ma sellest aru: Urmase pildid olid Tallinnas eelmistel eurovalimistel suurimad (üks - kohe minu paneelmaja seinas: tänagi käib see pilt mind mõnikord veel unes ehmatamas!)... tulemus? Nojah. Mitte ühtegi kohta need plakatid ei toonud. Millest ei järeldu, et nad on valed oma olemuselt. Tegelikult on Resp K-kohukese kaasautor: polnuks välireklaami keeldu, poleks ka kogu K-saagat. Ja siin müts maha keskerakondlaste ees: lollile seadusele saab vastu jabura käitumisega! K-kohuke oli üks meie poliitilise elu andekamaid leide!
Mis õigustesse puutub, siis... on olemas ka eneseväljenduse vabadus, s.h. ka poliitilistel teemadel ja välireklaam seda vabadust teostabki. Mõistagi - sündsuse (?) piires. Ja sõnavabaduse räigemat piirangut kui välireklaami keeld, pole iseseisvas Eestis olnud.
K-kaasus tõendas, muide, üht asja, millest Rüütli meeskonnal aimugi polnud (kuna see on juriidiliselt trikikas koht) ja mida Urmas ei osanud ette näha: reklaami ei saa klassifitseerida sisu järgi! Poliitilist sõnumit edstas vajadusel - kommrtsreklaam (kohuke!, reformikate värvikombinatsioonid firmade kuulutustel jne.). Kui nii, siis tuleks kogu reklaam ära keelata...
Ja üldse, miks meil on viit erinevat sorti kohupiima, 49 sorti juustu jne. Miks asub Selveri kõrval Prisma? Tegelikult aitaks ju ka sellest, kui kõike oleks üks...
Muide, kui saaks ühe partei juurde tagasi, siis, arvan ma, et kaob ka poliitilise reklaamiga tegelemise vajadus... Ah jah. See juba kord oli.

Kommentaare ei ole: