VENE GAASISÕDA, Gaas ilma toruta

Raha- ja gaasipump Toruta

Kuna “Toru” – suure algustähega – tähendab meie jaoks täna eeskätt “Nord Streami” gaasijuhet Venemaalt Saksamaale läbi sisuliste Eesti territoriaalvete, siis kasutan ma seda sõna väikese algustähega. Too Suur Toru koos vene alveelaevastiku ja ristlejatega Aegna taga on muutumas osalt luululiseks muusikaks, aga väiksemaid torusid jookseb läbi Eesti mandrimaa juba täna ja ka nendes toimub huvitavaid asju.

Ma ei ütlegi täna miskit teadmata asja, ainult vahe on selles, et nüüd on senised aimdused jõudnud trükisõnasse ja arvutite maailma ja puzzle tükid hakkavad klappima.

Niisiis. 2006. aastal tarbiti Eesti Gaasi aasta-aruande kohaselt maagaasi Eestis kokku: 1 miljard kuupmeetrit. Samas eksportis Gazprom Eesti Gaasile vaid 0,7 miljardit… seega on 0,3 miljardit kusagile kadunud. Seda olukorras, kus peale Gazpromi mitte keegi gaasi Venemaalt välja viia – ei tohi.

Seega on olemas firma X, kes saab Venemaa gaasi ja kes ei ole Eesti Gaas. Ärme oleme armukadedad. Kuid loo teeb pikantseks see, et kui Eesti Gaasile oli Gazpromi hind – 138 USD 1000 kuupmeetri eest (hilisematele võrdlusandmetele ei pääse veel ligi) siis Eestis asuvale mõneti-Eesti firmale N oli hinnaks 89 USD. Lähemalt kaedes on odava gaasi saajateks kombinatsioon firmadest N ja Gazpromi tütarfirmast Rosukrenergo.(mis justkui peaks tegelema Vene-Ukraina erihindadega ja mis ise asub kahe-mehe-osaühinguna Shveitsis). Seega sai Eesti Gaas oma toote 55% kõrgema hinnaga ja müüs siis ka edasi – vastavalt kallimalt. Vahendustasu oleks lisaks Shveitsi panga-arvetele mõttekas anda ka Itera Latvijale (10%-line osanik) näiteks toetuse eest Eesti Gaasis… on ju?

Milline oleks antud oludes – Gazprom müüb teatud firma kaudu gaasi oluliselt odavamalt kui Eesti Gaasile otse - Eesti Gaasi loogiline käitumine? Osta gaasi kokku suvel odavate saajate (s.t. kasvõi N ja Rosuksenergo käest, aga veel parem otse Aasiast), kelle hinnad on eriti suve ajal madalad ja kasutada talvel suurenenud gaasitarbimise tingimustes suvel kogutud odava gaasi varusid. Hoidla ju siinsamas: Inchukalnises (Läti), kus seda hoitakse ju niikuinii ja varusid jätkuks kõigile.

Kuid ka tehes näilikult kahjulikku diili: jätta odav gaas ostamata ja osta teda nii kallilt kui hetkel saab, käitub Eesti Gaas tegelikult äriliselt ainuõigesti ja targalt. Nimelt: kuna ametlikult kuulub 37% Eesti Gaasist Gazpromile ja kaude oluliselt rohkemgi (Eesti Gaasi teine kolmandikuline suurosanik – E.ON Ruhrgas on Gazpromi partner “Nord Stream’i” projektis), siis ostab Gazprom omaenese gaasi läbi Eesti Gaasi mistahes hinnaga, kusjuures hinnavahe muutub puhtaks sularahaks Shveitsis, Rosukrenergos (kes kirjade järgi on investeerimisfirma, aga maksis 2005.a. 755 miljonist USD-st 735 välja – dividendidena!).

Kas kellelelgi pole pähe tulnud küsimus: kui nelja-kuu-vanuste “sanktsioonidena” hakati Venemaa raudteel vahetama mädanenud liipreid pooolmädanenute vastu ja Baltmani ülikondade diskrediteerimiseks lasti käiku Stalini-aegse plakatikunsti parimad shedöövrid, siis miks jäi gaasihind tõstmata (see tõuseb muidugi, aga omasoodu, oktoobris)? Samal ajal kui näiteks võib-olla et isegi natuke vähem pahandust teinud Gruusiale kehtestati hinnaks 235 USD? Siin on muide äri hoopis kuldne: Gruusiasse tuleb gaas Turkmeeniast ja see ostetakse piirilit hinnaga 100 USD, transpordikulu – ca 30 USD, seega: 1000 kuupmeetri pealt 135 USD puhas vahekasu Gazpromile! Niipalju siis poliitikast… Eesti gaasihind jäeti rahule mitte suurest armastusest, vaid kavalast arvestusest: sularahapumba häirimine poliitiliselt pingelisel ajal võinuks masina töö seisma panna. (Ansip juba lõi ukse Schröderi nina ees kinni, mis siis, kui kogu N-i ja Eesti Gaasi masin oleks kinni kiilunud? Torulukksepa vana tõde: ära näpi toru, mis ei leki. Lekke koha parandad ära, hakkab tilkuma mujalt.) Aga sellest, kuidas Gazpromilt eesti torud kätte saab, räägime hiljem eraldi.

Fakt on see, et seni, kuni Eesti Gaas jääb Gazpromile, mingit odavat gaasi ta otsima ei hakka. Kuid Euroopas kehtib nn. Gaasidirektiiv 55/2003, mis otseselt keelab gaasitootmise, jaotuse ja müümise ühtedest kätest. Tulemas on uus ja karmim samasisuline document (nn. pakett-III). Juunikuus käis Eestis EL konkurentsivolinik Neelie Koers, kes ütles lausa: Gazpromi osalus Eesti Gaasis on vastuolus demokraatliku vabaturu põhimõtetega ja kuulub lõpetamisele. Seni on nii, et Eesti territooriumil vahendatavat hinnavahet näeme me oma igakuistel arvetel ja tegelikult ka Eesti kaupade hinnasiltidel.

… Aga väljas algab juba külm, tuuline, pime ja kõle sügis.

P.S. Ajalehe “Kommersant” andmetel tõuseb gaasi praegune hind – 190 USD järgmisel aastal 320-le.